madu heietab
nii.nii.aeg aina läheb pool kuud läheb mööda nagu niuhti. lugesin raamatut ajast.tatarlaste kõrb,dino buzatti.tõesti tõesti see on raamat ajast, ajahambast ja inimesekesest, kes terve elu saadab mööda oodates midagi, ikka arvates, et ta on veel noor ja kõik on alles ees või parem osa tema elust on alles ees ja siis on kõik läbi ,terve tema elu möödub ühes tähtsusetus kindluses, ei toimu mitte midagi, ajajõgi voolab ja voolab... väga mõjuv ja mõtlemapanev.... haigused on ette nähtud selleks, ma arvan, et saaks veidi puhata ja oma elu kõrvalt vaadata ja mõelda..ma olen nimelt haige praegu.eile oligi mul väga vilets, pea oli paks jne aga täna on juba selgem ja on võimalik elada ja mõelda elu üle . nimelt milleks teda siiski kasutada. kui ära võtta kõik kohustused millega kõik ennast ise orjastavad. kui neist vaba olla, mis siis üldse jääb. kui raske küsimus on see veel nende jaoks keda ei orjasta isegi vajadus müüa enese tööjõudu vähemalt niipalju, et hinges püsida. kui hirmus masendav on täielik vabadus! kuidas elada? nägin ükskord filmi noorte miljonäride elust see oli raske- mida küll teha kui ei pea midagi tegema??