madu heietab
aeg kulgeb, ajahambad plagisevad ... mõnus! ei viitsi niisama igapäeva juttu veeretada. aga mõned asjad tahan siiski üles tähendada. nimelt käisin kinos juba jupp aega tagasi. aga see oli selline unustamatu asi, millest ei saa vaikida. broukebacki mägi. pean kohe ütlema, et see on minu elu parimate filmide pingereas esimeste hulgas, viimase aasta filmidest kindel esikoht. minge kõik vaatama!!! sellist kirest pakatavat filmi teist pole olemas! ja ilusad poisid - tõusvad tähed holliwoodi taevas nii armsad! nurr!! ja selline napp filmikeel, tõesti, tõesti,huvitav on see, et mäletan kõike, kogu filmi, mis seal toimus, igat pilku ja sõnu ja kõike! uskumatu! niipalju allasurutud kirge milline emotsionaalne laeng ! ja kõik see nii nii mehelikus ja napis vormis ! oh! seda peaks iga inimene nägema, seda pole võimalik kirjeldada. kirjeldades kukub kõik väga banaalne välja, ja degredeerub . aga lõpuks tõuseb ikkagi küsimus, mis on armastus? see film on küll kirerst , meeletust, metsikust, mustast, tapvast ja valusast , võimsast ja õnnetust kirest. tavaliselt läheb kirg üle armastuseks või ei lähe. aga siin küll mitte , siin kestab kirg 20 aastat, mis on ainuke asi, mis pole reaalne, aga siiski see ei segaja võta filmi väärtust alla. mõnda võib ehk häirida , et tegemist on meestega, aga põhimõtteliselt abstraktses mõttes pole ju vahet. nii, et kinno kõik!