vaints (vaino Vahing) on oma 40 aasta jooksul või veel rohkema aja jooksul kirjutatud heietused ehk päeviku raamatuna välja andnud. kui kohutav! nagu ta ise kommenteerib, pole see mingi lihtne bloogi (Ei tea miks küll selline võrdlus) kirjutamine ja kõik on ta kirja pannud ausalt ja täpselt nagu ta sel hetkel mõelnud on. see võib neile, kes seal enda kohta kommentaare ja arvustusi näevad olla ehk ka ebamugav? või mis, aga noh see pole küll minu mure , kuigi ta luges meile mingit kursust hullumajas ja millegipärast itsiasime ta loengus päris palju ja nagu ta pärast kommenteeris, oli see teda nii vihastanud, et oli valmis kallale kargama, aga noh see selleks .aga siiski olge valvel õppurid, kuigi teie oma õppejõudude üle võite irvitada, ei või te iial teada, mida nemad teist mõtlevad! ja võib olla võiks ka mõni oma bloogist raamatu kujundada!
aga üldiselt olen veidi haige nohu jne. ja väga solvunud selles mõttes ,et elan nii tervislikke eluviise 3 korda käin basseinis jne ja niiviisi haigeks jääda väga solvav. aga ilmselt olin liiga uljas ja käisin liig paljalt mere ääres kolmapäeval, käisime nimelt paadis söömas ja ilm oli nii ilus, et kohe kiskus meretuulte kätte aga salakavalate külmade meretuulte kätte.
Aga paati ei soovita toit oli kohutavalt kallis ja mitte eriti hea maitsega. aga käisime seal koos saksa onuga, et talle näidata kaunist merevaadet, aga jutustada tahangi just temast ( sakslasest) , nimelt tema väga , ütleksin elegantsest või tundlikust suhtlemisstiilist. ega seda olegi võimalik sõnadesse valada, aga ta on mingil erilisel moel väga mõjuv, nimelt kuidas ta midagi ütleb kuidas rõhutab sõnu, kuidas otsa vaatab, kuidas ruumis paigutub ja mis veel kõige tähtsam kuidas ta seda kõike saadab õhkõrnade puudutustega, tõesti,tõesti kõik kokku jätab see väga hea mulje. kohe tore ja mõnus tunne jääb pikaks ajaks, huvitav kas ta on seda kuskil õppinud või on tal loomulik anne?

madu heietab
oh! mis paneb mind kirjutama? kui ma märkan, et keegi on minu ülestähendusi lugenud s.t. kommenteerinud ja eriti veel kui midagi head on , see innustab mind jah, tõesti, tõesti ja muidugi unenäod.
täna on need mõlemad põhjused. ja nimelt unenägu oli selline et, algus oli mingi jura, et käisin mingis õismäe koolis esinemas jne. ja siis selgus, et olin oma koti sinna maha unustanud, mingil põhjusel olin ta pealegi mingisse kappi peitnud. läksin siis tagasi, oli juba hiline õhtu aga kamp võiks isegi õelda parv koristajamutte passis siiski all garderoobi läheduses. kõik olid võrdlemisi sarnased, sellised väikesed, kõverate jalgadega kõhnad aga lihaselised vene vanamutid. üks neist oli lahkelt nõus minuga kaasa tulema avamaks ust kus asus kapp koos mu kotiga. astusime koos lifti. lift tundus mulle kohe väga kahtlane, ta oli väga väike ,kuigi ilus, mingi väärispuuga vooderdatud. noh, ja minu kahtlused said kohe kinnitust, niipea kui mutt nupule vajutas, hakkas salakaval kaunislift tembutama, kord hakkas suure hooga ülespoole tõusma, siis laskus suvaliselt allapoole ja ühel hetkel olid lifiti lagi ja põrand kadunud. vaene mutt paiskus esialgu suure hooga üles ja siis hädahuilgega alla, minust mööda, põhjatusse sügavikku. lifti tunnel oli muutunud vahepeal oi oi kui pikaks. aga mina ei tõusnud ega langenud, vaid hõljusin kui kaaluta olekus, kui mutt must mööda langes, hüüdis ta mulle veel, et ma jalad eest ära võtaksin, mida ma ka püüdsin teha, ja nii ma seal hõljusin, hakkas juba tüütuks muutuma , välja ma sealt ei saanud ja siis tuli mulle selline mõte, et nii ei saa ju olla ,et ma ei kuku, et see on vist uni ja siis ärkasin üles. päris huvitav tunne igal juhul oli. aga kui veel tänasest ööst pajatada, siis oli see täna väga õudne! väevalt sain oma unenäost toibuda, kui ärkasin uuesti üles kõrvaltoast kostva ulgumise peale. tõeline hundiulg ! ma kohkusin väga! olen igasuguseid unesrääkijaid näinud ja kuulnud, aga see oli täiesti uus tase. nagu hiljem selgus oli ka siin tegemist unenäoga, võiks isegi öelda loomaunenäoga. nimet ulguja küttis koos minu ja loomagega sauna põdrad ja rebased tassisid sõbralikult sasunapuid.aga siis tulid hundid idülli segama. ja nii see läks. nii, et sain esineda ka teiste unenägudes, vähemalt kõrvaltegelasena. ja nagu sellest veel vähe oleks, enne hommiku saabumist hüppas mulle kass selga!
tõeline õuduste hoov!