madu heietab
üldiselt on nii, et kui ma oma lemmikute postitused olen läbi lugenud ja võib olla ka midagi komentaarinud saab mu funk otsa ja ma ei jaksa enam ise midagi, ja aeg saab kah otsa. aga täna vist suudan. kabriokiisu tekitas minuski himu teha koduperenaise test. olen gabriele. ega see mulle küll midagi ütle, sest ei vaata seda ega teisigi seepe ja selle tühja asja pärast ka vaatama ei hakka. kirjelduses on öedud, et ta eelistab noori armukesi, see sobib küll, aga ikka ei viitsi vaadata.voh!
üldiselt elan üksildast elu, mõneti on see hea, olen mõned põhimõttelised asjad enese jaoks läbi mõelda saanud ja see on hea! see on väga hea!
teisip. lõppes ka minu saksa keele kursus ja vaatamata oma raskele haigusele vedasin end kohale. päris tore oli. mõne aja pärast lähen kindlasti veel, aga vahepeal peab raha koguma, siis jaksab jälle. aga pärst saksa keelt, vaatamata oma raskele seisundile läksin siiski karja keldrisse. seal oli väike pidu. M. sünna niiöelda . eks seda ole juba peetud, aga olid mõned persoonid, kes polnud veel saanud pidutseda, nõudsid. ja pealegi oli seal ka peakülaline keda uudishimulikust suurest tahtsin näha ja ehk ka proovida , mis kasu mu saksa õpingutest on olnud. nimelt oli peo nael saksa kodanik. päris ilus. ja selliste ilusate ja usaldusväärsete silmadega. nii, et sarimõrvar ta kindlasti pole. või kui on siis väga ebatüüpiline. rääkida ma temaga küll eriti ei saanud, sest tema kõrvale mul ennast ei õnnestunud paigutada, olin nimelt viimane saabuja, ja kes sind enam siis laseb kohta valida! aga noh, natuke siiski. aga poiss (40) oli tõesti ilus,selline mehiste näojoontega, ja meeldiva suhtlemisega, päris kahju kohe, et tal teine orientatsioon on!
ja jõin ma ainult teed ja tulin varsti ära ka, sest ikkagi haige inimene ja autoga kah veel. hiljem kuulsin, et minagi jätsin poisile positiive mulje, ütles, et mul olevat hea aura. tuleleb välja,et ta on tark ka veel.
lõpp.

madu heietab niisiis olen haige hüljatud ja unustatud....maailm on mu unustanud.......nii kiiresti.......
muidugi mitte päris eile veel polnud ja greta mäletab mind ka. aga eile käisin vaatamata oma haigusele kõnet pidamas - see persoon, kes mind selleks sundis oli nimelt tel. välja lülitanud ja ma ei saanud talle öelda, et ma ei tule ja üldiselt oli tore mu üldseisund paranes oluliselt. tundsin end lausa hästi kuigi olin lõpuks väsinud. tegemist oli loodusgiididega nad olid sellised armsad noored poisid olid sellised suured ja rohmakad ja ilmselt pole ükski neist oma lühikese elu jooksul näiteks pead kamminud, nii armas. ja naissoost isendid tundusid ka nii intelligentsed ja tagasi oli nii mõnus sõita ( matsalust nimelt) tee oli tühi (ilme unelm), lausa mahajäetud, sadas lund,aeg ajalt siuglesid ja vonklesid mingid udud üle tee, nagu draakoni halb hingeõhk. selline kummituslik teekond, kusjuures sain segamatult vaikselt ja aeglaselt sõita, keegi mind ei häirinud, mul on alati selline unistus, et pärast loengut törtsutan hästi aeglaselt tagasi. aga seni pole see õnnestunud sest miskipärast töllerdab tavaliselt teisigi maanteel, aga eile mul vedas! ja täna ürkasin üle pika aja ilma peavaluta! ja und nägin ka! kuigi ei oska sest midagi arvata. olime mingis baaris ja toimus nagu mingi asja ootamine mingi sündmus pidi toimuma hakkama migid inimesed sebisid ümberringi migid väikesed karvased mehikesed, moslemid, oli nende kohta teda, ja kõik see venis ja siis otsustati või otsustasime et võiks seni veidi magada selleks otstarbeks oli baaritagaruumis ka hiigelvoodi, aga kõik kohalikud kadusid kuhugi ja siis oligi magamaminejaid ainult kaks mina ja karoliina nimeline neid. noh ja nii oligi kõik olid kuhugi kadunud ja meie aelesime voodis, magada ka eriti ei tahtnud, aga see oli nagu kuidagi kohustus,ma ei tea küll kelle poolt pandud, ja väikesed päkapikutaolised moslemid aegsajalt ikka kontrollisid meid kas me oleme olemas ja nii see läks kuni kas mu üles ajas. mannetu, võrreldes nii mõnegi teisega aga ebavõrdsus on ju maailmas nii tavaline.
ostsin enale uue seeliku!! ükskord enne juba hiilisin seda aga kallis oli, kaabakas, , aga nuud oli paar kr. soodsamalt ja mina läksin õnge rõõmsal meelel. võib olla saame seda kanda mõlemad, see on sellise lõikega,selline lohutus on mul varuks?
kõik

madu heietab: " jah, vahel mõtlen, et ei viitsi enam kirjutada üldese midagi, esimene vaimustus ja põnevus on möödas ja pealegi ei viitsi ma oma vanu heietusi lugeda niikuinii ja mida teistelgi siit nii väga teada on saada? aga siis loen jällle oma lemmikute pajatusi ja kui keegi veel ka minu jutule on midagi kommentaarinud siis saan innustust jälle. ja tore on ikkagi lugedatuttavate inimeste tegemistest ja mõtetest, muidu ei saaks ma neist iial teada.see teeb nad mulle kohe armsaks ja omaseks. kuigi kirjutada pole suurt ja erilist miskit aga samas, kui ma teiste jutukesi loen siis tasakaalu mõtters pean ja minagi veidi klõbistama, on ju nii? tegelikult olen endiselt haige.üldiselt ma haige pole. aga kui siis juba täiega. võib olla see ongi minu ülbete mõtete palk, et ei mina juba haigeks jää? eile tabas mind kõigele lisaks ka migreenihoog, hirmsaim kui eales . nii et kutsusin kiirabi ja see turgutas mind süstide ja värkidega ja täna on mul tunne et mind on armutult läbi pekstud. selline hell tunne on eriti õrn on pea. ilme jooksis muidugi kohale ja tõi mulle süüa ,tegi süüa, sõime ja siis ta pesi ka nõud, nii, et täis teenus. ja see mulle meeldib! oi oi kuidas meeldib!! seda ma naudin kui mul on paha ja mind poputatakse ja ma võin olla ka pahur aga ikka mind poputatakse. see on nii hea. ma arvan et see on mul lapsepõlvest vist, siis ma olin tihti (enne kooli) haige ja siis mind poputati ja nunnutati meeletult ja arutult. muidugi oleks veelgi parem kui keegi istuks voodiäärel ja hoiaks kätt .. aga selleks muidugi igaüks ei sobi...
Links"

madu heietab
nii.nii.aeg aina läheb pool kuud läheb mööda nagu niuhti. lugesin raamatut ajast.tatarlaste kõrb,dino buzatti.tõesti tõesti see on raamat ajast, ajahambast ja inimesekesest, kes terve elu saadab mööda oodates midagi, ikka arvates, et ta on veel noor ja kõik on alles ees või parem osa tema elust on alles ees ja siis on kõik läbi ,terve tema elu möödub ühes tähtsusetus kindluses, ei toimu mitte midagi, ajajõgi voolab ja voolab... väga mõjuv ja mõtlemapanev.... haigused on ette nähtud selleks, ma arvan, et saaks veidi puhata ja oma elu kõrvalt vaadata ja mõelda..ma olen nimelt haige praegu.eile oligi mul väga vilets, pea oli paks jne aga täna on juba selgem ja on võimalik elada ja mõelda elu üle . nimelt milleks teda siiski kasutada. kui ära võtta kõik kohustused millega kõik ennast ise orjastavad. kui neist vaba olla, mis siis üldse jääb. kui raske küsimus on see veel nende jaoks keda ei orjasta isegi vajadus müüa enese tööjõudu vähemalt niipalju, et hinges püsida. kui hirmus masendav on täielik vabadus! kuidas elada? nägin ükskord filmi noorte miljonäride elust see oli raske- mida küll teha kui ei pea midagi tegema??